Neuroendokriinse tuumori (NET) ehk neuroendokriinse kasvaja põhjustatud kaebused võivad erinevatel patsientidel olla väga erinevad. Mõnikord ei põhjusta see kasvaja ühtegi sümptomit ja kaks patsienti ei ole kunagi identsed. Iga NET-i patsiendi juhtum on ainulaadne. Samamoodi nagu sebrad on ainulaadsed – kuigi kõik sebrad on triibulised – ei leidu kahte täpselt samasuguse mustriga NET-i patsineti. Seetõttu on sebra rahvusvaheline NET-i sümbol.
Neuroendokriinsed tuumorid (NET) on harvaesinevad kasvajad, mis võivad olla nii hea- kui ka halvaloomulised ja mis tekivad inimese kehas hajusalt paigutunud neuroendokriinsüsteemi rakkudest. Neuroendokriinsüsteem koosneb närvirakkudest, mis suudavad üheaegselt toota hormoone ja reguleerida erinevate elundite tööd. NET tekib, kui neuroendokriinsed rakud muutuvad ja hakkavad pidurdamatult paljunema. NET tekib enamasti seedetraktis, pankreases või kopsus, kuid see võib välja kujuneda ka munasarjas, nahas või tüümuse ehk harknäärme koes. Siiski tekib NET enam kui pooltel juhtudel seedetraktis.
„Onkoloogina pean neuroendokriinsete kasvajate tuvastamises ja ravis kõige olulisemaks varajast tegutsemist. Ravi õigeaegseks alustamiseks on vaja kiiret ja täpset diagnoosi. Väga tähtis on leida haigus võimalikult varajases staadiumis, kui ei ole veel tekkinud kaugsiirdeid. Üldteada on NET-i kasvajate seos parema elumuse ja prognoosiga võrreldes teiste onkoloogiliste haigustega,” selgitab meditsiinidoktor Aija Geriņa-Bērziņa, Läti meditsiinilise onkoloogia ühingu juhatuse esimees ja onkoloog.
Sümptomid võivad varieeruda olenevalt kasvaja asukohast kehas ja selle kasvu- ja levikukiirusest. Sümptomid sõltuvad NET-i kasvaja tüübist, kas see vabastab hormoone (endokriinselt aktiivne) või mitte (endokriinne aktiivsus puudub). NET-i patsientide puhul esinevad kõige sagedamini häired seedetraktis: kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus, valu ja puhitus, kaalulangus. NET-ile võivad viidata ka nahamuutused, nagu punetus või õhetus näo- ja kaelapiirkonnas, vererõhukõikumised, vilistav hingamine, hingamisraskused ja kiire südame löögisagedus. Sümptomite laia ulatuse ja vähese spetsiifilisuse tõttu saab iga teine selle kasvajaga patsient esmalt vale diagnoosi, kus arvatakse, et sümptomid on põhjustatud ärevusest, vegetatiivsest düstooniast või soole ärritussündroomist. Kõige sagedamini – 46,2% juhtudest – kaebavad patsiendid kõhuvalu. [1]
Enamik neuroendokriinsetest kasvajatest võivad olla hormonaalselt mitteaktiivsed ega põhjusta ühtegi kaebust enne, kui tekivad siirded. See on üks põhjus, miks neid kasvajaid avastatakse juhuslikult ja sageli hilja. Igal kolmandal NET-i diagnoosiga patsiendil ei ole mingeid selgeid kliinilisi sümptomeid. Peaaegu iga viies NET-i patsient hospitaliseeritakse muudel põhjustel – äge pimesoolepõletik, äge soolepõletik, veritsus seedetraktist. Diagnoosimise keerukuse tõttu on diagnoosimise ajaks peaaegu kolmandikul patsientidest juba tekkinud siirded teistesse elunditesse, peamiselt maksa. Umbes 50% NET-i juhtudest leitakse III staadiumis, kuid mõned kasvajatüübid leitakse alles IV staadiumis. Näiteks peensoole NET-i puhul on see näitaja 42%. [1]
Enamasti asub NET peensooles, pärasooles, käärsooles, maos või pimesooles. [2]
Kõige tüüpilisemad kasvaja algkolded on pankreas (30,7%), magu (24,9%) ja peensool (20,5%). [1]
Üldiselt moodustavad NET-i kasvajad 2% kõigist seedetrakti kasvajatest [3].
NET-iga patsientide vanusevahemik varieerub alates 18 kuni 90 aastani, aga vanuse mediaan diagnoosimisel on 61 aastat ja enamus patsientidest on naised. [1]
Kuigi NET on suhteliselt harva esinev kasvaja, siis see muutub järjest sagedamaks. Võimalik, et üks põhjus on täpsem kasvaja ära tundmine ja diagnoosimine. Seda tüüpi kasvajatele on mitmeid ravivõimalusi, mis võivad nii tervistada kui parandada patsiendi elukvaliteeti ja pikendada elumust siiretega protsessi korral. [1]
„Kui ma kuulsin oma diagnoosi, siis mõistsin, et kõik naised peavad olema väga hoolikad. Kui arsti vastuvõtul öeldakse, et kõik on korras, aga sul endal on vähimgi kahtlus, et kõik ei ole nii hästi, siis pead astuma selle sammu ja küsima ka teise arsti arvamust. Iga viivitus võib minna kalliks,“ ütleb NET patsient.
Leia rohkem
1.Kas see diagnoos üllatas Sind?
Jah, see diagnoos tuli mulle üllatusena.
2.Kuidas Sa teada said?
See kõik algas 2014. aasta kevadel. Maikuu esimesel päeval olid mu jalad kubemest varbaotsteni turses. Kuid ma arvasin, et midagi oli lihtsalt pitsunud, sest olin paar päeva varem aias kõvasti tööd rüganud. Isegi kui tursumine ei peatunud ja mu jalad olid ikka paistes, mõtlesin ma, et asi ei ole tõsine ja läheb ise üle.
Ma töötasin sel ajal koolis peakokana, nii et ma tahtsin kooliaasta rahulikult ära lõpetada ja olukorraga tõsisemalt tegeleda kohe pärast seda. Kui kooliaasta oli läbi, siis läksin ma perearsti juurde ja andsin vere- ja uriiniproovi. Mulle öeldi, et peaksin minema endoskoopiale. Ent juuni alguses tabas meie perekonda suur õnnetus ning edasine ravi tuli edasi lükata. Seega alles 16. juunil tehti mulle abdominaalne ehhokardiograafia.
Too arst ütles mulle kohe, et ma ei ole nii terve, kui olin arvanud, ja suunas mind günekoloogile. Günekoloog oli pärast läbivaatuse tegemist väga murelik ja ütles mulle, et ma läheks esimesel võimalusel pädevama spetsialisti juurde, kes saab teha täpsema läbivaatuse ja panna diagnoosi. Mäletan seda aega justkui läbi udu, sest mul oli tol ajal palju emotsionaalseid läbielamisi: Tundsin ennast füüsiliselt ja vaimselt kehvasti.
Ma panin kiiresti endale aja onkogünekoloogi eravastuvõtule Vilniuses. Pärast läbivaatust ja uusi uuringuid sain teada, et minu emakas on väga palju masse ja mulle planeeriti kiiresti operatsioon. Lõikuse ajal eemaldati minu emakas, munasarjad, emakakael, magu ja osa peensoolest. Operatsioon oli pikk ja keeruline, kuid edukas. Pärast lõikust diagnoositi mul 4. staadiumi niudesoole neuroendokriinne kasvaja.
Kuigi operatsiooniga eemaldati kõik ligipääsetavad massid, jäid mitmed metastaasid ikkagi alles minu maksa. Seetõttu vajasin lisaks lõikusjärgsele taastusravile ka edasist ravi. Pärast vajalikke uuringuid määrati mulle süsteravi, mis seob kasvajas somatostatiini retseptorid, järelkontrolliks vereanalüüsid ja KT/MRT. See ravi Kaunase kliinikus algas novembris 2014 ja kestis kuni juulini 2021.
3.Kuidas on see muutnud Sinu elu?
Ei olnud aega ahastamiseks. Ma põlesin soovist elada ja terveks saada. Olen tähele pannud, et pärast diagnoosi saamist ja kirurgilist ravi on mu elu justkui taaskäivitatud. Ma tunnen nagu oleks mulle antud teine võimalus näha maailma läbi uute silmade. Ma mõistsin, et ma tõesti tahan elada.
Tööd ja ravi ei olnud lihtne sobitada, kuigi olen pärast operatsiooni töötanud vaid poole koormusega. Seetõttu tulin 2018. aastal oma laste õhutusel töölt ära. Üldiselt rääkides, olen märganud, et väsin kiiremini ja mõnikord tunnen üldist nõrkust oma kehas, aga arvestades minu diagnoosi tõsidust, tunnen ennast väga hästi. Ma tegin vanasti väga palju füüsilist tööd ja alati mõtlesin, et ma ei tee piisavalt, et peaksin tegema rohkem. Selline enesehaletsus lõppes kohe pärast diagnoosi saamist. Nüüd ma ei tee endale etteheiteid, kui mõni tegevus käib mulle üle jõu. Kodutööde tegemine on muutunud naudinguks ja ma teen täpselt nii palju, kui suudan endale liiga suuri nõudmisi seadmata. Ma kordan endale ja usun, et elu on väga ilus, et minuga on kõik hästi ja et mul on kõik, mida vajan.
Selle aasta 28. juulil käisin MRT uuringul, mis näitas, et kaks metastaatilist massi olid suurenenud ja kaks väikest metastaasi oli juurde ilmunud. Pärast lisauuringuid selgus, et kättesaadav on uus ravimeetod – peptiidi retseptori radionukleotiidteraapia (177Lu Lutathera). Sellega alustati sellest aastast Kaunase kliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas. See ravimeetod koosneb neljast ravikuurist iga 8 nädala tagant. Ma olin alles teine patsient, kes sai sellist ravi. Üsna hiljuti sain kätte oma teise ravikuuri. Ma olen väga rõõmus, et Leedus on kättesaadavad kõige uuemad ja innovatiivsemad ravimeetodid. Mul on vedanud, et uued ravivõimalused tulevad turule isegi pärast seitset aastat edukat ravi ja onkoloogilise haiguse negatiivset dünaamikat.
4.Kas Sul on tagasi vaadates tunne, et oleksid pidanud tegema midagi teisiti – märkama mingeid sümptomeid, küsima teise arsti arvamust, kuulama tähelepanelikumalt jne?
Midagi sellist ei oskaks küll välja tuua. Ma olen õnnelik, et elasin nii kaua enne haigestumist. Isegi enne diagnoosi saamist käisin regulaarselt günekoloogilises kontrollis, osalesin kõigis ennetavates uuringutes ja minu menstruaaltsükkel oli ideaalne. Kahjuks ei märganud toona günekoloog läbivaatusel midagi kahtlast. Ma arvan, et kui haigust oleks varem märgatud, oleks selle ulatus olnud palju väiksem.
Aga on mis on. Ma kindlasti ei süüdista kedagi. Aga ma mõistsin, et kõik naised peavad olema palju hoolikamad. Ma pean silmas, et kui arsti vastuvõtul öeldakse sulle, et kõik on korras, aga sul endal on kasvõi vähimgi kahtlus selles osas, tasub kindlasti pöörduda ka teise arsti poole. Naised peavad ikkagi olema eriti hoolsad, et nad ei jätaks tähelepanuta sümptomeid ja hoolitseksid oma tervise eest.
[1] Ptasnuka M., Ozolins A., Narbuts Z., Truskovs A., Sperga M., Plaudis H. (2019) Epidemiological Data and Treatment of Gastroenteropancreatic Neuroendocrine Neoplasms: Insights From Tertiary Referral Hospitals in Latvia. World Journal of Surgery / Official Journal of the International Society of Surgery (Société Internationale de Chirurgie)
[2] Viļisova S., Karpenska-Allaža N. (2021) A Neuroendocrine Tumour (NET) Patient’s Diary. Control and Treatment of Symptoms.
[3] Massironi S., Conte D., Rossi R. et al (2015) Somatostatin analogues in functioning gastroenteropancreatic neuroendocrine tumours: literature review, clinical recommendations and schedules. Scand J Gastroenterol 51(5):513–523.