Kui patsiendi neuroendokriinne kasvaja (NET) on levinud patsiendi maksa ja seda ei saa eemaldada kirurgiliselt, siis võib NET arst soovitada erinevaid meditsiinilisi protseduure nende sekundaarsete kasvajate raviks.
NET-i ravi
Neuroendokriinse vähi ravi sõltub peamiselt primaarse kasvaja asukohast, selle levikust teistesse kehapiirkondadesse, selle hormonaalsest aktiivsusest ja sellest, kas kasvaja põhjustab kaebusi.
Mõnedel juhtudel tehakse kirurgilist ravi. Meditsiinilisi sekkumisi kasutatakse kaebuste leevendamiseks ja/või tuumori kasvamise piiramiseks. Samuti võidakse kasutada kiiritus- ja keemiaravi. On ka juhte, kus ravi ei alustata, kuid patsienti jälgitakse regulaarselt – seda nimetatakse aktiivseks jälgimiseks (watchful waiting).
NET ravimeeskond otsustab, milline taktika sobib kõige paremini antud patsiendi seisundi, haiguse omaduste ja üldiste tervisenäitajatega.
Rasa Janciauskiene
Onkoloogia osakonna juhataja Leedu terviseteaduste ülikooli haiglas Kaunases.
„Vähiravis heade tulemuste saavutamiseks ja haiguse taastekkimise vältimiseks on väga tähtis hea koostöö onkoloogi ja perearsti vahel. Kui patsiendil on kaasuvad haigused (kõrgvererõhktõbi, diabeet, jne), siis loomulikult peab ravima ka neid. Veelgi olulisem on motiveerida patsienti muutma oma elustiili – liikuda rohkem, süüa tervislikumalt, pidada kinni õigest töö- ja puhkevahekorrast, magada piisavalt, vältida stressi,“ selgitab Rasa Janciauskiene, onkoloogia osakonna juhataja Leedu terviseteaduste ülikooli haiglas Kaunases.
WHO andmete alusel sõltub elustiilist (toitumine, füüsiline aktiivsus, unekvaliteet, stress, elukeskkond) umbes 70–80% meie tervisest. See on oluline ka vähi puhul. Tänapäeval on juba elustiili spetsialiste, kes nõustavad nii haigeid kui terveid inimesi ja oskavad anda individuaalseid soovitusi toitumise, liikumise ja teiste elustiiliga seotud teemade kohta.
Ravi kulg ja kestus
Iga patsiendi ravimeetodite järjekord ja rada võib erineda olenevalt sellest, kus asub esmane kasvaja, millistes elundites on siirded ja mis on patsiendi kaasuvad haigused. Tavaliselt on esmalt tähtis kasvaja biopsia, kus võetakse väike tükk kasvajakoest ja uuritakse seda mikroskoobiga. Kui kasvaja on histoloogiliselt kinnitatud, tehakse radioloogilised uuringud, et hinnata kasvaja levikut kehas. Ravitaktika (ravimeetodite järjekord) valitakse multidistsiplinaarse meeskonna arutelul, kuhu on kaasatud kasvajate ravis kogenud kirurg, keemiaravile spetsialiseerunud onkoloog, kiiritusravile spetsialiseerunud onkoloog, radioloog, patoloog ja vajadusel veel teised spetsialistid.
Kui kasvaja on ainult ühes elundis, siis on põhiline ravimeetod kirurgiline eemaldamine. Pärast kasvajarakkude omaduste mikroskoopilist uurimist otsustatakse lisaravi (niinimetatud adjuvantravi) vajadus. Tavaliselt tervistub enamik patsientidest täielikult ja ravikestus ei ole pikk – umbes pool aastat või vähem.
Kui haigus on vähesel määral levinud teistesse elunditesse (seda kutsutakse oligometastaatiliseks haiguseks), siis saab võimaluse korral ka metastaase kirurgiliselt eemaldada. Aga kui haiguse levik on ulatuslikum ja kirurgiline eemaldamine ei ole võimalik, siis on meditsiinilise ravi kestus pikk ja võib võtta mitmeid aastaid. Enamik neuroendokriinseid kasvajaid arenevad aeglaselt ja mõnikord kestab ravi isegi kuni kümme aastat.